čìstāč
čìstāč m 〈G čistáča〉
jednina | |
---|---|
N | čistač |
G | čistača |
D | čistaču |
A | čistača |
V | čistaču |
L | čistaču |
I | čistačem |
množina | |
N | čistači |
G | čistača |
D | čistačima |
A | čistače |
V | čistači |
L | čistačima |
I | čistačima |
1. | onaj koji čisti, onaj koji po zanimanju čisti [čistač cipela] |
2. | (+ potenc.) ono što služi za čišćenje, što čisti |